Uute energiaallikatega sõidukite alalisvoolu laadimisvaiade tööpõhimõte

1. Laadimisvaiade klassifikatsioon

SeeVahelduvvoolu laadimispakkjaotab vahelduvvoolu elektrivõrgustlaadimismoodulsõiduki teabevahetuse kaudu sõidukiga jalaadimismoodulSõidukil olev lüliti juhib aku laadimist vahelduvvoolult alalisvoolule.

SeeVahelduvvoolu laadimispüstol (tüüp 1, tüüp 2, GB/T) eestVahelduvvoolu laadimisjaamadon 7 klemmiava, 7 augul on metallklemmid kolmefaasilise toe jaoksVahelduvvooluga elektriautode laadimisjaamad(380 V), 7 auguga ainult 5 auku, metallklemmidega on ühefaasilisedVahelduvvooluga elektriautode laadija(220 V) vahelduvvoolu laadimispüstolid on väiksemad kuiAlalisvoolu laadimispüstolid (CCS1, CCS2, GB/T, Chademo).

SeeAlalisvoolu laadimispakkteisendab elektrivõrgu vahelduvvoolu alalisvooluks, et laadida sõiduki akut, suheldes sõidukiga teabe abil, ning juhib laadimisploki väljundvõimsust vastavalt sõiduki akuhaldurile.

Alalisvoolu laadimispüstolil on 9 klemmiavaAlalisvoolu laadimisjaamadja alalisvoolu laadimispüstol on suurem kui vahelduvvoolu laadimispüstol.

2. Alalisvoolu laadimisvaiade põhiline tööpõhimõte

Riikliku Energiaameti välja antud tööstusstandardis „NB/T 33001-2010: Elektrisõidukite mitte-pardal olevate juhtivuslaadijate tehnilised tingimused” on välja toodud, et põhikoostisAlalisvoolu e-auto laadijaSisaldab: toiteplokki, juhtplokki, mõõteplokki, laadimisliidest, toiteallika liidest ja inimese ja arvuti interaktsiooniliidest. Toiteplokk viitab alalisvoolu laadimismoodulile ja juhtplokk viitab laadimisvaia kontrollerile. Süsteemiintegratsiooni tootena lisaks kahele komponendile „Alalisvoolu laadimismoodul" ja "laadimisvaia kontroller„moodustades tehnilise südamiku, on konstruktsiooniline disain ka kogu vaia töökindluse disaini üks võtmepunkte. „Laadimisvaia kontroller“ kuulub manustatud riist- ja tarkvaratehnoloogia kategooriasse ning „alalisvoolu laadimismoodul“ esindab jõuelektroonika tehnoloogia kõrgeimat saavutust vahelduv- ja alalisvoolu valdkonnas.“

Laadimise põhiprotsess on järgmine: laadige aku mõlemasse otsa alalisvoolupinget, laadige akut konstantse suure vooluga, aku pinge tõuseb järk-järgult ja aeglaselt, tõuseb teatud määral, aku pinge saavutab nimiväärtuse, SoC jõuab 95%-ni (erinevate akude puhul erinev) ja jätkake aku laadimist konstantse pinge ja väikese vooluga. "Pinge tõuseb, kuid aku pole täis, st see pole täis, kui on aega, saate lülituda väikesele voolule, et seda rikastada." Selle laadimisprotsessi teostamiseks peab laadimispaakil olema "alalisvoolu laadimismoodul", mis tagab alalisvoolu funktsiooni; on vaja "laadimispaa kontrollerit", mis juhib laadimismooduli "sisse- ja väljalülitamist, väljundpinget ja väljundvoolu"; on vaja "puuteekraani" kui inimese-masina liidest, et anda juhiseid, ja kontroller annab laadimismoodulile juhiseid, näiteks "sisse- ja väljalülitamine, väljundpinge, väljundvool" ja muid juhiseid. Lihtsaim elektriautode laadimispunktElektriliselt on vaja ainult laadimismoodulit, juhtpaneeli ja puutetundlikku ekraani; kui käsud, näiteks sisselülitamine, väljalülitamine ja väljundpinge, väljundvool, on sisestatud laadimismooduli mitmele klaviatuurile, saab laadimismoodul akut laadida.

Seealalisvoolulaadija elektriline osakoosneb primaarahelast ja sekundaarahelast. Peaahela sisend on kolmefaasiline vahelduvvool, mis muundatakse laadimismooduli (alaldi mooduli) poolt vastuvõetavaks alalisvooluks pärast sisendkaitselülitit ja vahelduvvoolu nutikat energiamõõtjat ning seejärel ühendatakse kaitsme jae-laadija relvelektriauto laadimiseks. Teisene vooluring koosneb a-stelektriauto laadimispunktkontroller, kaardilugeja, ekraan, alalisvoolumõõtur jne. Teisene vooluring pakub ka „start-stop” juhtimist ja „hädaseiskamise” toimingut; Märgutuli annab märku „ooterežiimist”, „laadimisest” ja „täis” olekust; Inimese ja arvuti interaktsiooniseadmena pakub ekraan kaardi libistamist, laadimisrežiimi seadistamist ning käivitamise ja peatamise juhtimistoiminguid.

Alalisvoolu laadimisvaiade elektriline põhimõte on kokku võetud järgmiselt:

• Ühe laadimismooduli võimsus on praegu vaid 15 kW, mis ei vasta energiavajadustele ning nõuab mitme laadimismooduli paralleelset koostööd ning mitme mooduli voolu jagamiseks on vaja CAN-siini.
• Laadimismooduli sisend tuleb elektrivõrgust, mis on suure võimsusega toiteallikas, mis hõlmab elektrivõrku ja isiklikku ohutust, eriti isiklikku ohutust, sisendotsas on vaja paigaldada õhulüliti (teaduslik nimetus on "plastkesta kaitselüliti"), piksekaitselüliti või isegi lekkelüliti;
• Laadimispaagi väljund on kõrgepinge ja voolutugevusega, aku on elektrokeemiline ja kergesti plahvatav. Ohutuse vältimiseks ja väärkasutamise vältimiseks peab väljundil olema kaitsme.
• Ohutusküsimused on esmatähtsad, lisaks sisendpoole meetmetele peavad olema olemas mehaanilised ja elektroonilised lukud, isolatsioonitestid ja tühjendustakistus;
• Seda, kas aku laadimine vastu võetakse, ei määra laadimispakk, vaid aku aju ehk BMS. BMS annab kontrollerile juhised, „kas lubada laadimine, kas laadimine lõpetada, kui palju pinget ja voolutugevust saab vastu võtta“, ning kontroller edastab need seejärel laadimismoodulile. Seetõttu on vaja rakendada CAN-sidet kontrolleri ja BMS-i vahel ning CAN-sidet kontrolleri ja laadimismooduli vahel.
• Laadimishunnikut tuleb samuti jälgida ja hallata ning kontroller peab olema taustaga ühendatud WiFi või 3G/4G ja muude võrguside moodulite kaudu;
• Elektriarve laadimise eest ei ole tasuta ning arveldusfunktsiooni realiseerimiseks tuleb paigaldada arvesti ja kaardilugeja;
• Laadimisvaia kestal peab olema selge märgutuli, tavaliselt kolm märgutuld, mis näitavad vastavalt laadimist, riket ja toiteallikat;
• Alalisvoolu laadimisvaia õhukanalite konstruktsioon on võtmetähtsusega. Lisaks konstruktsioonilistele teadmistele nõuab õhukanalite konstruktsioon ventilaatori paigaldamist laadimisvaia sisse, kuigi iga laadimismooduli sees on ventilaator.